fbpx

Olga Lugina miniatuurne maailm

Olga teab – nii nagu poisid jäävad alati poisteks, on igas naiseski peidus üks väikene tüdruk, kellele meeldib aeg-ajalt mängida. Tema on oma sisemise plikatirtsu üles leidnud ega keela mängimise rõõmu endale sugugi.

Olga Lugina õpetab kutsehariduskeskuses erialast inglise keelt äri- ja kaubanduse osakonnas ning on oma tööga rahul: tema õpilaste hulgas on palju täiskasvanuid, kes teavad, miks nad siin on ning mida nad õppelt ootavad. See omakorda paneb Olgatki rohkem pingutama. Ise pidevalt juurde õppides ei pane naine tähelegi, et märkamatult on tal siin majas täitunud juba 14 tööaastat. Ent õpetajaameti kõrvale mahub Olga tegemistesse veel üks isevärki väike maailm täis nukke, nukuriideid ja õmblemist.

Õmmelda on Olga armastanud nii kaua, kui ta end mäletab: esimesed kleidid ja seelikud valmistas ta oma nukkudele ning kui mängude aeg otsa sai, hakkas iseendale õmblema. Sealt edasi said riided selga ka Olga lapsed. Tänaseks on tal kaks täiskasvanud poega, kes oma riietamisega suurepäraselt ise hakkama saavad ning nõnda ongi Olga ringiga nukkude juures tagasi. Ent nüüd ei piirdu ta enam üksnes riiete ja aksessuaaride valmistamisega, vaid õmbleb nukudki otsast lõpuni ise.

Olga sõnul paelub teda nukkude meisterdamise juures kõige enam võimalusterohkus: tehnikaid ja materjale on nii lõpmata palju! Ta on läbinud erinevaid koolitusi ja õppinud omal käel ning täna valmistab ta põhiliselt kaht tüüpi tegelasi: mängu- ning interjöörinukke. Viimased erinevad selle poolest, et on mõeldud peamiselt riiulil toretsemiseks ning ruumi dekoreerimiseks, samuti ei ole neid riietada nii mugav kui mängimiseks mõeldud nukke. Ent oma viimistluse ja detailsuse poolest ei jää Olga sisustusnukk mängunukule sugugi alla: ka neil nukupreilidel on pealisrõiva all peenest sitsist pesu, olgugi, et tõenäoliselt keegi nende kleidikaelusest sisse kiikama ei satu.

Ühtekokku on Olga käte all ellu ärganud ligi 20 nukupiigat. Ja just nimelt ellu ärganud, sest Olga vormib igaüht neist hoole ja armastusega nagu oma last ning saadab uue omaniku juurde väikese hingevärinaga: kas uues kodus on Tata – nii kutsub Olga kõiki oma nukulapsi – ikka piisavalt hoitud? Kas väike perenaine taipab talle õhtul puhta pidžaama selga panna ega unusta viimati päevariides nurka istuma? Kui siis pisikesed nukuomanikud Olgale pilte saadavad või muul moel nukkude käekäigust märku annavad, saab ta hingerahu tagasi ja võib rahulikult järgmise lapse kallale asuda.

Harilikult on Olgal korraga käsil 2-3 nukku ning nende sünnilood võivad olla väga erinevad: mõne nuku osas on kohe algusest peale kõik lihtne ja selge, teine seevastu on nukumeistrile tõeline peavalu. Küll ei leia talle sobivat soengut, siis jälle pole kleidilõige õige või ei passi kandja iseloomuga. Iseloomust nukkudel Olga sõnul puudust ei tule. Olgugi, et tehnilises mõttes on nukkude lõige justkui üks, on igal neist siiski oma nägu ja iseloom. Iga silmapaar vaatab Olga otsa täiesti ise pilguga. Nii ei tule kõne allagi, et nukud saaksid ühe malli järgi riidesse. Olga ütleb, et kõige aeganõudvam nukuvalmistamise juures ongi terviku tabamine: leida igaühe jaoks õige imidž, värvid, lõiked, mustrid, soengud – kogu tervik peab klappima. Ja selleks, et klapiks, peab nukke luues meeleolu õige olema. Nii ei ole ta tahtnud oma nukuhobist ka suurt äri kasvatada, vaid võtab tellimusi just nii palju, et mõnuga nokitsemisest ei kasvaks kole kohustus. Tema Tatad saavad sündida ainult suurest armastusest ja tegemise rõõmust, mitte ukse taga lookleva järjekorra sunnil. Koolilaatadel on Olga oma nukkudega siiski mõned korrad väljas käinud ning osa tema nukulastest on kas kolleegide või tuttavate tuttavate kodudesse rännanud.

Üks on kindel – nukkudega mängimise tähtsust ei maksa mingilgi moel alahinnata. Olga puhul viis see koguni selleni, et eelmisel talvel astus ta üle pika aja õpetaja rollist taas õpilase rolli ja asus õppima kutsehariduskeskuses rätsep-stilisti erialal. Siit loodab ta teooria, uute tehnikate ja praktiliste nippide näol saada juurde julgust ning vabadust õmblemisel rohkem katsetada ning ka ise lõikeid luua. See, et ise koolipinki sattununa suudab ta oma igapäevatöös ka õpilasi paremini mõista, on Olga sõnul vaid tore lisaboonus.

 



Märkad veebilehel vigu?