Arengukava 2019-2023

Tartu Kutsehariduskeskuse arengukava 2019-2023 kokkuvõte

Arenguvisioon 2023

Tartu KHK on oma laia haardega juhtiv ja mitmekülgseim hariduskeskus Eestis.

Seda nii õpilaste arvu, õpetajate meisterlikkust, õppetöö taset, selle paindlikkust, individuaalsust, uuenduslikkust, loomingulisust ja pakutavate kutsetasemete mitmekesisust ning õppe- ja tööturul tehtava koostöö haaret arvestades.

Tartu KHK arengukava leiab SIIT.

  1. aastal toimub õpe koolis kõigis neis õppekavarühmades, mille baasid on tänaseks välja arendatud. Tasemeõppe maht tervikuna püsib ka tulevikus vähemalt praegusel tasemel. Täiendusõppes osalejate hulk on tõusnud sama ajavahemiku jooksul vähemalt kolmandiku võrra. E-õppe osakaal on tõusnud ning toimub kaasaegseid virtuaalkeskkondi kasutades, IKT-lahendused toetavad õppekorraldust kõigil erialadel. Vastav kohandatud õppemoodul on ülekooliline.

Vastuvõtt toimub õppekavarühma, mille piires konkreetsem spetsialiseerumine toimub õppeaja teisel kolmandikul. Kutsevaliku aasta aitab õpilastel kohaneda ja otsida endale sobivat õppekava.

Õppetöö korraldamise üks põhialuseid on õppijate individuaalsete huvide ja võimete igakülgne arvestamine ning paindlike õppevormide rakendamine, et võimaldada õppimist töö kõrvalt. Kõigis õppekavarühmades on loodud 5. taseme kutseõppe õppekavad.

Kooli eesmärk on olla nii õppija kui ka tööandja esimene valik täienduskoolituse pakkujate seas.

Tartu KHK on oma aktiivse osalemisega ühiskondlikus elus kutsehariduse eestkõnelejaks Eestis. Kooli üle tunnevad uhkust nii õpilased kui õpetajad ning organisatsiooni tegevus on hästi nähtav potentsiaalsetele õppuritele. Kooli toimimise üheks põhialuseks on koostöö. Pakume ühisõppekavasid nii gümnaasiumide kui kõrgkoolidega ja muidugi regionaalselt teiste kutseõppeasutustega. Tööandjad kaasatakse õppekavade väljatöötamisse ja tehtu hindamisse nii otsesuhete kui kutseliitude kaudu. Töökohapõhise õppe laiendamine eeldab senisest veelgi intensiivsemat igapäevast koostööd tööandjatega. Tartu KHK on 2023. aastaks enamusel siin õpetatavatel erialadel ka kutseandjaks.

Aktiivne turundus- ja kommunikatsioonitegevus toetab kooli sisulist arengut, viies teadmise sellest võrdselt kõigi koolipere liikmeteni, aga ka Eesti avalikkuseni. Rahvusvaheline koostöö toetab õppetööd ja annab panuse nii õppurite kui pedagoogide individuaalsesse arengusse, samuti koolielu mitmekesisusse. Samas on kooli õppekavade õppekeeleks eesti keel.

Kool suurendab koolitusturul osaleva aktiivse ettevõtjana teenitud omatulu igal aastal 10% võrra, mis aitab panustada õppetöö kvaliteeti. Õppehoonete haldamine on muutunud energiasäästlikumaks. Aastaks 2020 on kool üle läinud paberivabale asjaajamisele.

Toimuvad regulaarsed õppurite ja töötajate rahulolu-uuringud. Pedagoogide palgad on võrreldes Eesti keskmisega vähemalt koefitsiendiga 1,2. Õpetajate ja meistrite meisterlikkuse tõusuks vajaliku pideva enesetäiendamise osa on stažeerimine valdkonna tööandjate juures, periooditi ka välismaal.

Missioon

Luua võimalused tulevikutöö oskustega meistrite kujunemiseks

Meie kool loob eeldused:

  • meistriks kujunemiseks;
  • õppuritele ja lõpetajatele toimetulekuks ühiskonnaliikmetena;
  • lõpetajate sujuvaks karjääriks koostöös erinevate tasemete haridusasutustega, hinnates võistluslikku koostööd;
  • õpetajate pidevaks eri- , kutse- ja ametialaseks arenguks, meisterlikkuse tõusuks;
  • nüüdisaegse õpikäsituse rakendamiseks;
  • heaks partnerluseks tööandjatega;
  • erinevate võimete ja vajadustega õppurite edenemisele;
  • juhtiva õppeasutusena kutseõppe populaarsuse tõusuks.

Meistriks kujunemine/se:

  • eeldab kõigi töötajate väljapaistvaid eri-, kutse- ja ametialaseid oskusi;
  • toimub praktilises õppes nüüdisaegset õpikäsitust järgivate ning kaasaegseid metoodikaid valdavate meistrite käe all kaasaegses ja avatud õpikeskkonnas;
  • käigus peetakse teadmistele ja oskustele lisaks oluliseks väärtuskasvatust, tuleviku tööoskuste ja elukestva õppe võtmepädevuste arendamist;
  • toimub meisterlikkust, koostööd, mitmekesisust, uuenduslikkust, loovust, paindlikkust ja hoolivust väärtustava õppekorralduse abil;
  • tulemuslikkust hindame õppija saavutuste kaudu nii Eestis kui rahvusvahelisel tasandil, lõpetajate tööle rakendumise ning edasiõppimise alusel

Strateegilised eesmärgid, teema-aastad

Eesti mitmekülgseima ja juhtiva hariduskeskuse visiooni teostumiseks on seatud 4 strateegilist eesmärki.

E 1. Õppija individuaalsust, huvisid, vajadusi ja võimalusi arvestav paindlik kutseõpe

E 2. Koolipere loob ja õpib mitmekülgses koostöös

E 3. Elukestva õppe võimalused vastavad töömaailma vajadustele

E 4. Õpikeskkond on kaasaegne ja avatud

Organisatsiooni kui terviku tegevuse edukus on igal ajal mõõdetav. Selleks seame endale arusaadavaid mõõdikuid ja sihtväärtuseid. Ressursside ja tähelepanu koondamiseks on teema-aastad, et hoida kõige olulisemat fookuses. Keskendume 5 põhiväärtustele:

  1. a ­– individuaalsus;
  2. a – uuenduslikkus;
  3. a – loovus;
  4. a – meisterlikkus;
  5. a – koostöö.

Strateegiline eesmärk 1 Õppija individuaalsust, huvisid, vajadusi ja võimalusi arvestav paindlik kutseõpe

Õppe-kasvatusprotsessi põhine lähtekoht on individuaalne lähenemine ning õppija vajaduste ja võimetega arvestamine. Õppekorraldus peab toetama iga õppija individuaalse õpitee kavandamist ja rakendamist, soositud on erinevate erialade omavaheline integratsioon, lõimumine üldharidusega. Andes õppijale suurema vabaduse otsustada oma õpingute üle, anname õppijale ka vastutuse oma õppimise juhtimise ja tehtud valikute üle.

Õppe-kasvatustöö eesmärk on kujundada õppimiskeskne ja koostöine koolikultuur, kus toetatakse õppija individuaalset arengut  ennastjuhtivaks, ettevõtlikuks ja loovaks, kriitiliselt mõtlevaks tulevaseks meistriks.

Eesmärgi saavutamiseks on vajalikud järgmised tegevussuunad ja tegevused:

  1. igale õppijale  individuaalne õpitee koostamine arvestades tema eelnevate õpingute või oskustega (VÕTA). Õpiteel omandab õppija üksnes puuduolevad oskused. Kirja on pandud juhendamise ja toetuse vajadused;
  2. keskendumine õpiväljunditele, nende saavutamisele ja elukestva õppe võtmepädevustele;
  3. väärtuspõhine toimimine ja väärtuskasvatus;
  4. ülekooliliste valikõppemoodulite süsteemi arendamine, et toetada õppijate erinevaid võimeid ja huvisid, sh võimalust valida individuaalseid valikõpingute mooduleid teistest õppeasutustest. VÕTA võimaluste maksimaalne realiseerimine, et vältida kordamist, ajakulu;
  5. õppijate rahulolu ja õppetöös edasijõudmise süsteemne seiramine;
  6. õppe katkestamise vähendamiseks erinevate koolisiseste ja -väliste gruppide aktiivne kaasamine, õppimist takistavate ja katkestamist soodustavate probleemide järjepidev seiramine ning minimaliseerimine;
  7. õppevormide paljusus-igale õppijale temale sobiva viisi ja vormi leidmine (kontaktõpe, e-õpe, mitmevormiline/kombineeritud õpe, töökohapõhine õpe, rahvusvaheline õpiränne);
  8. õppija erivajadustest (sh ka eesti keelest erineva keele ja kultuuri) lähtuvate tugimeetmete rakendamine; juhtumikorraldusliku põhimõtte kasutusele võtmine, et välistada infokadu ja tagada õpilase murega kokku puutuvate koolitöötajate rolliselgus;
  9. õppijate aktiivsuse ja loovuse toetamine, ettevõtlusõppe laienemine, õpilasfirmade tegevuse soodustamine;
  10. erinevatel kutsevõistlustel osalemine nii Eestis kui rahvusvahelisel tasandil ja nende korraldamine;
  11. kompetentside hindamine mooduli läbimisel (kutseeksami sooritamine osadena).

Õppekavade arendamise eesmärk on paindlikud ja mitmekesised kutseõppe võimalused, mis kooskõlas töömaailma vajadustega. Selleks:

  1. –5. taseme õppekavade koostamine  ja arendamine koostöös töömaailma esindajatega ja piirkonna ettevõtetega;
  2. võimaluse loomine kooli õppekavade omavaheliseks lõimumiseks;
  3. kutsevalikuaasta piloteerimise kogemuse jagamine ja rakendamine  taseme eelkutseõppe õppekava koostamisel ja rakendamisel;
  4. kutsekeskharidusõppe sisu ja õppekorralduse muutmine koostöös gümnaasiumitega;
  5. ühisõppekavade loomine erinevate haridusasutustega (gümnaasium, kutseõppeasutus, kõrgkool);
  6. kutseandja õiguste taotlemine, et tagada kutseomistamise võimalused õppekava läbimisel ja õppekava rakendumise tulemuslikkuse hindamiseks.

Õpilaste vastuvõtmine on õppijakeskne ja toetab õppijat oma arengu kavandamisel. Vajalikud tegevused on järgmised:

  1. teadlike valikute toetamiseks info- ja karjäärinõustamise kättesaadavuse tagamine;
  2. sihtrühmade mitmekesistamine, uued vanuserühmad ja nende teadlikkuse tõstmine elukestva õppe võimalustest;
  3. töökohapõhisest õppest ja töökohapõhise õppe osakaalu suurendamine;
  4. aastaringselt õpilaste vastuvõtmise korraldamine ja kvaliteetse kliendisuhte loomine ning hoidmine;
  5. aktiivse turunduse ja kommunikatsiooni viljelemine, mis on suunatud eri sihtrühmadele.

Strateegiline eesmärk 2 Koolipere loob ja õpib mitmekülgses koostöös

Eesmärk on kujundada õppimiskeskne ja koostöine koolikultuur, kus  nüüdisaegne õpikäsitus on koolikultuuri osa. Selleks on vajalikud järgmised sammud:

  1. õpetaja rolli muutumine nõustajaks, juhendajaks, mentoriks, eeskujuks, seoste loojaks, väärtushoiakute kujundajaks. Õpetaja roll on toetada õppija  tema kujunemisel ennastjuhtivaks ja vastutusvõimeliseks inimeseks, kes tuleb iseseisvalt toime pidevalt ja kiiresti muutuvas keskkonnas;
  2. õpetajate koostöö suurendamine eriala- ja võtmepädevuste lõimimisel;
  3. koostöö arendamine õpetaja, kursusejuhataja, tugikeskuse töötaja, praktikajuhendaja, kasvataja õppija individuaalse arengu toetamisel ja õpieesmärkide saavutamisel;
  4. koostöö tõhustamine ettevõtetega praktika korraldamisel, sh tunnustatud praktikakohtade võrgu laiendamine; praktikaks ettevalmistamine ja praktikakoha toetamine praktika ajal, tagasiside tõhustamine;
  5. töömaailma esindajate osaluse suurendamine õppe korraldamisel, praktikute suurem kaasamine õppetöös,  osalemine juhendajana töökohal;
  6. õpetajate väärtustamine ja õpetajate pidev osalemine elukestvas õppes, sh stažeerimine ettevõttes;
  7. professionaalsete õpiringide/-kogukondade kujunemise toetamine koolis;
  8. aktiivne osalemine erialastes võrgustikes;
  9. ettevõtetega koostöös ühisprogrammide ja -projektide koostamine ning elluviimine;
  10. koostöö üldhariduskoolidega, ülikoolidega valikõpingute võimaluste laiendamiseks. Tartu KHK ülekoolilised valikõpingute moodulid on avatud kõikidele soovijatele;
  11. koolidevaheliste õpilasfirmade loomine;
  12. koostöö arendamine kogukonna ja lastevanematega;
  13. rahvusvaheliste koostöövõimaluste laiendamine, osalemine rahvusvahelistes võrgustikes ja heade kogemuste vahetamine, sh Erasmus+ programmi raames; ingliskeelse õppe pakkumine.

Strateegiline eesmärk 3 Elukestva õppe võimalused vastavad töömaailma vajadustele

Esimene alaeesmärk on luua kvaliteetsed, paindlikud ja mitmekesiste valikutega ning tööturu arenguvajadusi arvestavad õppimisvõimalused kõikidele huvigruppidele.

Eesmärgi saavutamiseks kavandatud tegevused/väljakutsed:

  1. koostöö tõhustamine erinevate huvigruppidega (ümarlauad, erialaliidud, koostöölepingud) – osalemine erialaliitude töös, regulaarsete ümarlaudade läbiviimine sotsiaalsete partneritega (KOV-id, töötukassa, koolid, Tartu Vangla), sisendi saamine erialaliitudelt võimaldab välja töötada koolitusi, mis vastavad hetkeolukorra vajadustele;
  2. koostöö arendamine tööandjatega, mille tulemusena kujuneme usaldusväärseteks partneriteks ettevõtetele ning kasvab tellimuskoolituste arv ning regiooni ettevõtted suunavad oma töötajad erialastele täienduskoolitustele KHK-sse.

Teine alaeesmärk on tagada kvaliteet täienduskoolitustel vastavalt kehtivale TÄKS-ile ja täienduskoolituse standardile.

Selleks kavandame järgmised  tegevused:

  1. täienduskoolituse läbiviimine vastava erialase hariduse ja erialase töökogemusega koolitajatega, kellel on täiskasvanute koolitaja kutse, puudumisel selle omandamise soodustamine;
  2. huvigruppidelt regulaarselt tagasiside kogumine, rahulolu-uuringute läbiviimine, saadud ettepanekute ja hinnangute alusel õppetöö parandamine;
  3. täienduskoolitustel kaasaegsete õppevahendite ja tehnoloogiate kasutamine, praktiline õpe toimub vastava tehnika ja seadmetega praktikabaasides;
  4. koolide vastastikku õppimise ja kvaliteedi parendamise alaste tegevuste juurutamine, vastastikust õppimist kasutatakse oma organisatsiooni, protsesside ja tulemuste parendamiseks;
  5. koostöös IT-talitusega siseveebi arendamine ja kaasajastamine (täienduskoolituse erisustele vastavad lahendused/arendused), mille tulemuseks on mugav töökeskkond ja ajasäästlik töökorraldus.

Kolmas alaeesmärk on rakendada õppimisel ja õpetamisel kaasaegseid digilahendusi ning seeläbi parandada kogu elanikkonna digioskusi ning luua paindlikke õpivõimalusi erinevatele sihtgruppidele.

Tegevused on järgmised:

  1. digitaalse õpivara väljatöötamine (e-kursused, digitaalsed õppematerjalid) ning õpivara kättesaadavaks tegemine erinevates õppekeskkondades, mille tulemusena on täiendusõppes osalejatele loodud digitaalsete õppematerjalide näol tugi uute teadmiste ja oskuste efektiivsemaks omandamiseks ning kinnistamiseks;
  2. personali ja koolitajate digipädevuste arendamine. Personali ja koolitajate järjepidev koolitamine digipädevuste tõstmiseks;
  3. haridustehnoloogilise toe tagamine personalile ja koolitajatele, mille tulemusena kasvab personali ja koolitajate seas e-õppe võimaluste kasutamine ja teadlikkus e-õppe pakutavatest võimalustest.

Neljas alaeesmärk on kõigile võrdsete võimaluste loomine elukestvaks õppeks ning täiskasvanuhariduse sihtrühmade teadlikkuse tõstmine elukestva õppe vajalikkusest ja õppimisvõimalustest.

Kavandatud tegevused:

  1. paindlike õppevõimaluste pakkumine (sh e-kursuste arvu suurendamine, võimalus osaliselt läbida kursust e-õppes jms);
  2. enesetäiendamise võimaluste loomine sihtgrupile 50+ ja aegunud oskustega inimestele, tasuta tööalaste täienduskoolituste ja ümberõppe võimaluste pakkumine riikliku koolitustellimuse raames aastatel 2019– 2021. Riikliku koolitustellimuse kujundamisel jälgitakse maakonna töö- ja tööjõuturu muutusi ning OSKA raportite suuniseid täienduskoolituste vajadustele;
  3. koostöös Eesti Töötukassaga täienduskoolituste ja ümberõppe võimaluste pakkumine tööturult tõrjututele ning programmi „Tööta ja õpi“ raames ka töötavatele inimestele;
  4. täiendusõppe planeerimisel sihtgruppide erinevate ootuste ja vajadustega arvestamine;

Viies alaeesmärk on täienduskoolituse turunduse ja infosüsteemi arendamine ja efektiivne rakendamine, mis tagab uute sihtgruppide leidmise, koolitusgruppide maksimaalse täituvuse ning koolitus- ja nõustamiskeskuse tuntuse ja maine tõusu. Selleks

  1. selge ja toimiva kodulehe arendamine, mis toetab koolituste müüki, oleme nähtavad ja kergesti leitavad;
  2. kliendihaldussüsteemide arendamine, olemasolevate klientide hoidmine, tunnustamine, uute sihtgruppide leidmine;
  3. personali arendamine ja koolitamine turundusvaldkonnas;
  4. uute ja innovaatiliste reklaamikanalite leidmine ning kasutusele võtmine.

Strateegiline eesmärk 4 Õpikeskkond on kaasaegne ja avatud

Õpikeskkond toetab nüüdisaegse õpikäsituse rakendamist, on avatud ja koostööd soodustav,  motiveeriv ja positiivseid emotsioone pakkuv, inspireeriv.

Selleks on vajalikud järgmised tegevused:

  1. õppetöö korraldamine koolis, töökohas, virtuaalkeskkonnas, sh simulaatorite abil, väljaspool koolikeskkonda (teadus- ja kultuuriasutused, ettevõtted, loomekeskused, mäluasutused, looduskeskkond jne);
  2. uute tehnoloogiate (sh digitehnoloogia) kasutamine, digitaalsete õppevahendite  rakendamine õppetöös ja haridustehnoloogilise toe pakkumine;
  3. e-õppevara koostamise ja kasutamise toetamine;
  4. koolikeskkonna kujundamine avatud õpiruumiks;
  5. kaasaegse digi- ja infotaristu olemasolu ja ligipääsu tagamine;
  6. huvitegevuse lõimimine tasemeõppega;
  7. keskkonna kaasajastamine, sh Tehnikamaja rajamine koos metallitöö kompetentsikeskusega;
  8. turvalisuse tagamine nii reaalses kui virtuaalses õpi- ja töökeskkonnas;
  9.  õppimist takistavate probleemide ennetamine.

Strateegiakaart

Strateegilised eesmärgid Mõõdik Sihttulemus 2023
E 1.

Õppija individuaalsust, huvisid, vajadusi ja võimalusi arvestav paindlik kutseõpe

Tööhõive määr (%) 76%
Õpingute jätkamine (%) 26%
Kutsekeskharidusõppe 1. a katkestajate määr (%) <20
Lõpetajate osakaal alustanutest (%) 65%
Kutsevõistlustel osalemise  edukus

(I-III koht, vms)

35 sh 6 rahvusvah. tasandil
Õppijate rahulolu õppekorraldusega 4,5
Ind. õppekavade  osakaal õpilaste koguarvust 60%
Töökohapõhise õppe võimalused (õppekavade arv) 15
5.taseme õpe (õppekavarühmade arv) 16
E 2.

Koolipere loob ja õpib mitmekülgses koostöös

 

Õppijate rahulolu õpetamisega 4,6
Töötajate osaluse määr elukestvas õppes (keskmiselt koolituspäevi töötaja kohta)

Pedagoogilised töötajad

Teised töötajad

 

4

1

Välisprojektide arv kasvav
Õpilasprojektide, õpilasfirmad arv kasvav
Muutunud õpikäsitus (õpilaste hinnang 1-7) >4,3
Tööga rahulolu >4,1
Välisprojektides osalenud õppijate osakaal (%) aastas, töötajate osakaal (%) kasvav
E 3.

Elukestva õppe võimalused on mitmekesised ja vastavad töömaailma vajadustele

Õppijate arv tasemeõppes

sh kutsekeskharidusõppes

3010

1655

25+ õppijate osaluse määr (%) tasemeõppes 33
Osalejate arv täiskasvanute koolituses 3600
Kursuste arv täiskasvanute koolituses 380
E-kursuste arv 60
E 4.

Õpikeskkond on kaasaegne ja avatud

Õppijate rahulolu õpikeskkonnaga 4,4
Töötajate rahulolu töökeskkonnaga >4,1
 Rahulolu kooli arengutega >4,0
Ruumide kaasajastamisse planeeritud eelarvevahendid (% eelarvest) >5
Töötajate osalemine iga-aastases rahulolu-uuringus 100

 

Märkad veebilehel vigu?